Kultuurikorraldus ?

Sõidan  hetkel bussiga Viljandi poole. Päike paistab, hea lugu käib. Aga hinges on pisarad, kurbus, viha ja tagatipuks  meeletu segadus.

Õpin Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias, kultuurikorraldust.

Miks ma valisin selle eriala?
Lugesin infolehelt, et lõpetades selle eriala, võib sinust saada kultuurisündmuste korraldaja või mänedzer.

Minu geenides voolavad sport ja muusika. Kuna peale gümnaasiumi lõppu ei suutnud ma otsustada, kas minna õppima kehakultuuri või spetsialiseeruda muusikale, valisin kultuuriakadeemia. Minule jäi sisseastumiskatsetel silma, et "kultuurikorraldus" hõlab tervet kultuurivaldkonda. Suurepärane! Samuti sisseastumise katsetel intervjuul rääkisin oma visioonist ja eesmärkidest spordi ja muusikaga seoses. Need kaks asja ongi need, mida ma teha tahaksin. Koolis on meil muusika ja teatrukunsti suuna valimise võimalus. Jah, ikkagist on suurepärane. Muusikasuuna valin põhisuunaks, kuna spordisündmuste korraldusest tean ma juba piisavalt ja ega see projektide kirjutamine ja seoste loomine selle kahe kultuurisuuna vahel ei ole keeruline, minu jaoks kelle jaoks mõlemad erialad on käpas.

Esimene aasta kultuurikorralduse erialal mõtlesin, et kuna minu vahvad kultuurikorralduse kaastudengid, kursusekaaslased, teevad ettekandeid ja uurimustöid ja esitlusi muusika- või teatrisuunal, siis miks ma räägin seda, mida teised juba rääkinud on. Üldiselt on Eesti inimene laisk, aktiivsete eluviisidega on vähesed. Või võib öelda nii, et Eesti Spordist, ei teata midagi. Meie kursuselgi, suur hulk inimesi harrastab aktiivset liikumist, käiakse jalutamas, tantsuringides, rühmtrennides - super. Ma mõtlesingi suunduda spetsiifilisemalt sporti ja neile ka seda tutvustada, sest muusika - see on nii või naa üks osa minust ja mis on kõikides teistes ka ja nad kõik teavad sellest piisavalt - aga spordist ?
Oskaks keegi kultuurikorralduse erialast öelda mulle  5 Eesti parimat kergejõustiklast? 5 Eesti parimat jalgpallurit? 5 Eesti parimat korvpallurit ? Eestlaste meelisspordiala? Nimega mulle selle aasta Eesti parim mees  - ja naisssportlane ? raitingud, uuringud - info voog on väike.

Esimene aasta kulges juba üle kivide ja kändude. Ma ei ütleks, et ma oleks kehv õpilane. Üldsegi mitte. Aga siin on mitmed AGA'd mängus. Nimelt sattusin millegi ebatavalise ohvriks. Kui ma oma ettekandeid ja esitlusi tegin "spordi" teemadel, sain õppejõududelt väga palju negatiivset kriitikat. Ma küsisin endalt peale inglise keele esitlust, teemal "kultuurisündmus", kas õppejõud ei tea spordist mitte midagi ja tal on vaja paista tark ja mind maha teha? või on tal tõesti mingi mega suur vastikus spordi vastu?
Ma rõhutan veel kord, miks ma oma õppingutel rohkem spordile toetun on sellepärst, et muusikast räägitakse läbi ja lõhki siin akadeemias, mis baseerub "folgile". Ja minu arust kultuur ei ole ainult teater ja muusika. Miks ma ei või rääkida spordist ja korraldada spordisündmusi?
"Mine Pärnu Kolledžisse" - jah, aga seal on AINULT "spordisündmuste korraldus" mitte kultuurisündmuste korraldus. Ja ma juba mainisin, et ma olen kahe otsaga/suunaga inimene.

Teisel aastal tuli meil "korraldustöö praktikum" ja hakkasid pihta "seminaritöö" loengud. Võtsin enda jaoks hetkeks aja maha. Kuna tegelikult pole ma siiamaani mitte midagi erilist muusikasuunast õppinud, ei oskaks ma selle kohta niipalju võib-olla kirjutada oma seminaritöö teemal ja ega korraldamis võimalust ei ole "muusikas" ka erilist midagi, midagi sellist, mis mind paeluks ja mis ei oleks ainult "folkvärk". Olgu, ma jätkan spordiga, see on ju ka kultuur ja ma ju võin teha sellega oma seminaritöö.
Aga OH JUUDAS! Mulle pandi puid alla kohe esimesel loengul, mil ma avalikustasin oma seminaritöö teema/mõtted. Siiamaani saan puid alla sellega, muideks!
Kuna Viljandi üldpildis sureb spordist praktiliselt varsti välja, siis oleks vaja siia ka ühte hakkajat spordiinimest! Ma milleg pärast arvan, et see Pärnu Kolledžis õppija, ei tule siia "POMMIAUKU" nagu seda nimetama on hakatud ja Viljandi spordisündmuste huviline eelistaks õppida ka Akadeemias KULTUURIKORRALDUS. Ja teie, kallid Viljandi Kultuuriakadeemia targad, sööte minugi välja ja ajate minema.

Probleem seisneb selles, et hüppas võimalus minna praktikale ühele meeletult vahvale spordisündmuse korralduse meeskonda. Loogiline, et minu kalliskursus minu peale mõtles ja minule kohe mõtles ja andis mulle võimalust. Kõik teavad, et ma seda tahaks. MUIDUGI! Tahan ka näha, kuidas siis see spordisündmuse korraldus käib. Sest Akadeemias sa sa saad seda muusikakorraldust nii palju kui tahad ja jõuad kinni haarata.  Ja kui mina siis jutule lähen, et nonii tahan minna praktikale - öeldakse mulle - ei saa, see ei ole meie teema. Mis ma annan siis selle praktika koha Pärnu Kolledzile ?

Ahnii, tore et sport ei ole kultuur ja kultuurikorraldus hõlmab endast AINULT muusikalist korraldustööd või/ja teatrukunstilist tööd.

Kõik mu loengud baseeruvad suuremalt jaolt TEATRUKUNSTILE, mitte MUUSIKAsuunale. Võtan võimalikult palju vabuaineid endale, seoses muusikaga. (Muusikaajalugu, digitaalne helitöötlus, valguskunst...) ikkagist jääb seda, muusikakorralduse jaoks väheks. Kui kõik loengumaterjalid räägivad kuidas teha edukat turundust näidendile või kuidas rahasi saada oma teatrisündmusele. Olgu, võib-olla on see liiga õel. Aga ikkagist spetsialiseerutakse sinna ja mitte midagi pole teha. Tore on kuulata loenguid, mis ei spetsialiseeru mitte millelegi, vaid räägivad kõigest ülidselt. Siis sa saad ise need kuhugile "KULTUURI" lahterdada ja rakendada. 

aga jah, kindlasti mitte SPORTI, sest see ei ole Kultuuriakadeemia jaoks kultuur ja nemad seda ei aksepteeri.

Heameelega võtaks aja maha ja käiks ainult Filosoofia loengus, sest ma tahaks peale sellist infot siit koolsit kiiremas korras minema saada või lihtsalt minna kaklema kooliga ja lihtsalt raiuda oma sporditeemat edasi. Sest kui mulle ei anta võimalust korralda spordisündmust isegi mitte oma lõputööks, kui õppejõud kritiseerivad minu ettekandeid ja esitlusi sporditeemal või kui mulle pandakse puid alla seminaritöö teema kohta, mis baseerub spordil. Aga mis mina abitu üliõpilane sellisel puhul teha saan. Naeratada ja korraldada kultuuri, ettenähtud kultuuri, mitte seda kultuurivaldkonda, mida ise tahaksin.

Ma ei taha lahkuda akadeemiast, sest see annab võimalust mulle ammendada endasse ka muusikakorraldust, mitte spetsialiseeruda sporti. Ma ei taha septsialiseeruda sporti ega muusikasse. Ma tahan neid mõlemaid enda elus!

Jah, segaduses, vihane ja kurb .. tõmbangi aja maha ja realiseerin enda jaoks otsuseid. Kui Teil on ideid, antke julgelt teada.