Kas sina oled oma elus piisavalt positiivne ?

Kas sina oled oma elus piisavalt positiivne ?

Olen alati pidanud oluliseks seda, et inimesed oleksid rõõmsad. Minu sõbrad tulevad minu juurde juttudega, mis on negatiivseid noote täis. Ja ma alati motiveerin, inspireerin neid. Ma ei näe, et asjades peaks alla andma. Alati on võimalus paremaks, veel paremaks ja suurepärase ideaali saavutamiseks. Ma pean oluliseks et sõbrad, kes minuga räägivad, saaksid emotsioonilselt positiivse laengu.

Nad kas heidavad ette asju, mis nende elus on kehvasti või mis nende ümber on parasjagu kehvasti, mille peale ma vastan, et kas ta on näinud asju teise nurga alt?
 Kui sa piidled selle käes, mida sa ei saa ja tuletad seda pidevalt endale meelde, siis see ammendub sinus nii palju, et sa varsti ei suudagi mõelda sellest kui oma soovist. Aga ometi sa ju kõige alguses tahtsid seda nii väga ja siis ei saanud ja hakkasid negatiivselt rääkima. Aga parem võiks olla tänulik selle üle, et sa üldse said midagigi sellest soovist. Et sul üldse tuli selline mõte pähe.

On ka sõpru, kes on hädas suhetes. Nad on segaduses ega tea, kuhu poole peaks pea pöörama. Nad on segaduses ega tea, mis oleks kõige õigem lahendus sellises olukorras. Ja ma räägin neile ja õhutan neid, et mitte millegis ei pea alla andma. Kui sa ise midagi tahad, siis liigu selle poole. Tee selleks omalt poolt kõik, et sa saaksid vähemalt midagigi ja ole tänulik selle väikese asjagi üle. Ole tänulik selle üle, mida sa teed ja kuidas sa seda kõike teed.

Ja ma suudan inimesi enda ümber hoida positiivsena - ma tahangi, et nad oleksid rõõmsad ja positiivsed. Mitte miski siin ilmas ei ole võimatu, kui sa ise suudad oma mõtlemist nii võimsalt mõjutada, et sa töötadki varsti selle kallal, mida sa pidasid võimatuks.

Ja ma istusin ühel esmaspäeval üksinda Viljandis, oma toas ja mõtlesin, et miks mul kõik ni halvasti on asjad läinud? Ma ei leidnud vastust. 
Tuli teine päev - sama küsimus tuli minu mõtetesse peale Rabarebaste meeskonna koosolekut. Meie meeskonna juht on koguaeg positiivne ja koosoleku lõpus ei keskendunud ma üldse enam dokumentaalfilmi festivalile vaid mõtlesin meeskonna juhile ja sellele kui positiivne ta asjade suhtes on. Tema hea olek tekitas minuski hea tunde. Hoolimata minu tühjast kõhust, olin koju jõudes maru positiivne.
Õhtupoole hakkasin tegema eneseanalüüsi.  Ma tegin selle hoopis teisel teemal, mis puudutab inimeste omavahelisi suhteid ja neis tekkinud probleeme. Peale väikest analüüs kirjutasin ka lahendused. Hiljem lugesin asja uuesti üle, et mis siis suhtes probleeme tekitavad ja kuidas neid siis lahendada. Ja endalegi märkamatuna olin esimeseks punktiks pannud "Ole positiivne".
 
"Ole Positiivne"

Ja ma taipasin, et isegi, kui ma olen sellest teadlik - ei ole ma ei seesmiselt ega välimiselt positiivne Ma avasin oma probleemide põhjused ja küsisin "mida sellise probleemi korral teha" ja ma sain igale probleemile öelda "suhtu positiivselt asjasse". Olgugi, et mu mõtted läksid eemale, sest oli vaja arutada töö asju, tulid minus hiljem negatiivsed mõtted. Mõtlesin, et mis siis, kui ma kaotan ühe kõige kallima inimese enda elus. Jorutasin ja nutt tuli kurku ... kuid avasin taas analüüsitud teksti.

"Ole Positiivne"
Isegi, kui ma sellest nii palju tean ja ma sellega nii palju teisi aitan ja seda teistele tahan - ma ise seda ei ole, ei tee selleks midagi, ega mõtlegi seda sorti, et võiks olla positiivne.

Olles tegelikult igatsevas hetkes oma elus avastasin, et selleks et asjad toimiksid suurepäraselt praegu ja ka edaspidi tasub mul olla ainult positiivne. Absoluutselt kõige suhtes tuleb olla positiivne. Isegi negatiivsete tagasilöökige ja halbade sõnumite, kommentaaride ja asjade suhtes.

Ma võin välja tuua mõned enda probleemid, millele saab vasta lausega : "Suhtu asjasse positiivselt" / "Ole positiivne"  - ja mis võivad olla ka paljudel teistel inimestel, suhetes, ükskõik kellega.

* Endasse kriitiliselt suhtumine, enesest mitte lugupidamine, enesehalamine. 
- "Ma olen nii kole." 
- "Ma ei saa selle asjaga kindlasti hakkama, see on üle jõu käiv."
- "Tema on poole ilusam, kui mina."
- "Mul on kõhuvalu, selg hakkas ka täna valutama, ei tea õlg ka kergelt valutab."

MIDA TEHA  - suhtu asjasse positiivselt ja vasta:
- "Sinu jaosk olen ma kindlasti printsess" / "Ma olen iseenda jaoks ilus" / "Ma tänan, et sina mind vähemalt kiidad."
- "Ma annan endast parima"/ "Ma tahan seda teha" / "Ma tänan, et ma üldse nii vahva ülesande endale sain."
- "Tal pole kanni ollagi, minu oma on ikka (sinu jaoks) parem." / "Ma tänan, et mul üldse terve pepu ja tissid on."
- "Ma ei ole üldse nii haige, kui ma seda ise tunnen." / " Ma tänan et hingan, näen, kuulen ja suudan maitsta."

* Pidev muretsemine, ülemõtlemine, halbades kogemustes/mälestustes/ütlustes kinni olemine
- "Ei tea, kas ta ikka tuleb täna õigel ajal koju."
- "Raudselt ta läks mingi naisega korvpalli vaatama."
- "Sa ütled mulle koguaeg, kui loll ma olen." / "Mäletan jah, kui sa minu eest asju varjasid ja valetasid."

MIDA TEHA - suhtu asjasse positiivselt ja vasta:
- "No isegi, kui ta õigel ajal koju ei tule - pole hullu - läks kauem siis läks, homme on ta minuga terve päeva koos." /  "Ma tänan, et sa üldse koju tulid."
- "Ta on hea/õige mees ja sellised mehed ei käitu matšilt ega peta kalleid inimesi." / "Tal ei ole kedagi nii kallist peale minu." / "Ma tänan, et sa mulle olemas oled."
- "Ma võin loll olla aga targem oskan ma rohkem olla." / "Ma pole kordagi tundnud, et sa varjaksid või valetaksid." (või vasta lihtsalt inimesele, et ta on kallis) sobib ka vaikimine ja üks armas kallistus./ "Ma tänan, et sa mind vähemalt nüüd tähtsaks pead."

* Solvumine, pettumine, närvi minek, negatiivsed emotsioonid
- "Jah, ma olen solvunud, et sa mind üle lasid."
- "Ma olen sinus pettunud, et sa ainult sellise asjaga hakkama said, sa oled võimeline rohkemaks."
- "Appi ole vait, sa oled võimatu inimene."
- "Ega ma arvasingi, et sa minuga ei taha kokku saada."

MIDA TEHA - suhtus asjasse positiivselt ja käitu:
- ära solvu "Teine kord ei tasu mind üle lasta, sa ei tea millest sa ilma jääd." / "Kui me homme näeme, teeme tasa üle lastud aja." / "Ma tänan, et sa niigi palju minuga koos olid."
- ära pettu "Ma aitan/õpetan sind, kuidas asja paremini teha." / "Ma tänan selle väikese asja eest."
- "Ma küll ei näe siin ühtegi probleemi." / "Ma tänan sind et sa mul olemas oled ja sa ei peaks minu peale praegu üldse karjuma."
- "Ma teadsin, et sina tahad ka mind näha." / "Eksole, mina ikka ka asjaga seotud" / "Ma tänan, et sa täna minuga koos olid."

--

Sa tead ise ka seda, et kui sa suhtud asjasse negatiivselt saad sa ka negatiivset tagasisidet. Asju saab lahendad rahulikult ja positiivselt. Kui tekib kaaslasega konflikt, suhtu sellesse positiivselt.
Sa muidugi ei pruugi seda uskuda, et see asju omavahel parandaks.
Kuid tegelikult on nii, et ma olen sellest positiivsest olemisest väga teadlik ja ma olen öelnud, et jah, ma olen - püüan, aga mitte kunagi pole ma asja vaadanud teise nurga alt. Ma pole olnud kordagi positiivne, on häid päevi, kuid suhtumine asjadesse positiivselt pole olnud minulik. Ja tegelikult inimene, kellega ma koos enamus aja veedan, peaks saama minu positiivsust. Aga ta pole seda saanud, sest ma võin teadlik olla selles, aga pole seda endas rakendanud ja temas ka mitte. Ma ootan pühapäeva ja südames usun/tahan, et me veedaks selle õhtu koos.

PS! M. kui sa loed seda siis: Sul on elus üks raskematest perioodidest ja ma ei saa jätta sind hätta. 

 Sul on vaja positiivsust ja ma pean endas selle positiivsus tekitama ja seda jätma.

 Ma hoolin sinust ja tahan, et kõik oleks korras ja hästi - et asjad oleksid õnnelikud.

 Anna andeks, minu viga on kõik see olnud, mina olen valesti sinuga käitunud ja valesti asju vaadanud.

 Anna südamest andeks.

 

Kultuurikorraldus ?

Sõidan  hetkel bussiga Viljandi poole. Päike paistab, hea lugu käib. Aga hinges on pisarad, kurbus, viha ja tagatipuks  meeletu segadus.

Õpin Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias, kultuurikorraldust.

Miks ma valisin selle eriala?
Lugesin infolehelt, et lõpetades selle eriala, võib sinust saada kultuurisündmuste korraldaja või mänedzer.

Minu geenides voolavad sport ja muusika. Kuna peale gümnaasiumi lõppu ei suutnud ma otsustada, kas minna õppima kehakultuuri või spetsialiseeruda muusikale, valisin kultuuriakadeemia. Minule jäi sisseastumiskatsetel silma, et "kultuurikorraldus" hõlab tervet kultuurivaldkonda. Suurepärane! Samuti sisseastumise katsetel intervjuul rääkisin oma visioonist ja eesmärkidest spordi ja muusikaga seoses. Need kaks asja ongi need, mida ma teha tahaksin. Koolis on meil muusika ja teatrukunsti suuna valimise võimalus. Jah, ikkagist on suurepärane. Muusikasuuna valin põhisuunaks, kuna spordisündmuste korraldusest tean ma juba piisavalt ja ega see projektide kirjutamine ja seoste loomine selle kahe kultuurisuuna vahel ei ole keeruline, minu jaoks kelle jaoks mõlemad erialad on käpas.

Esimene aasta kultuurikorralduse erialal mõtlesin, et kuna minu vahvad kultuurikorralduse kaastudengid, kursusekaaslased, teevad ettekandeid ja uurimustöid ja esitlusi muusika- või teatrisuunal, siis miks ma räägin seda, mida teised juba rääkinud on. Üldiselt on Eesti inimene laisk, aktiivsete eluviisidega on vähesed. Või võib öelda nii, et Eesti Spordist, ei teata midagi. Meie kursuselgi, suur hulk inimesi harrastab aktiivset liikumist, käiakse jalutamas, tantsuringides, rühmtrennides - super. Ma mõtlesingi suunduda spetsiifilisemalt sporti ja neile ka seda tutvustada, sest muusika - see on nii või naa üks osa minust ja mis on kõikides teistes ka ja nad kõik teavad sellest piisavalt - aga spordist ?
Oskaks keegi kultuurikorralduse erialast öelda mulle  5 Eesti parimat kergejõustiklast? 5 Eesti parimat jalgpallurit? 5 Eesti parimat korvpallurit ? Eestlaste meelisspordiala? Nimega mulle selle aasta Eesti parim mees  - ja naisssportlane ? raitingud, uuringud - info voog on väike.

Esimene aasta kulges juba üle kivide ja kändude. Ma ei ütleks, et ma oleks kehv õpilane. Üldsegi mitte. Aga siin on mitmed AGA'd mängus. Nimelt sattusin millegi ebatavalise ohvriks. Kui ma oma ettekandeid ja esitlusi tegin "spordi" teemadel, sain õppejõududelt väga palju negatiivset kriitikat. Ma küsisin endalt peale inglise keele esitlust, teemal "kultuurisündmus", kas õppejõud ei tea spordist mitte midagi ja tal on vaja paista tark ja mind maha teha? või on tal tõesti mingi mega suur vastikus spordi vastu?
Ma rõhutan veel kord, miks ma oma õppingutel rohkem spordile toetun on sellepärst, et muusikast räägitakse läbi ja lõhki siin akadeemias, mis baseerub "folgile". Ja minu arust kultuur ei ole ainult teater ja muusika. Miks ma ei või rääkida spordist ja korraldada spordisündmusi?
"Mine Pärnu Kolledžisse" - jah, aga seal on AINULT "spordisündmuste korraldus" mitte kultuurisündmuste korraldus. Ja ma juba mainisin, et ma olen kahe otsaga/suunaga inimene.

Teisel aastal tuli meil "korraldustöö praktikum" ja hakkasid pihta "seminaritöö" loengud. Võtsin enda jaoks hetkeks aja maha. Kuna tegelikult pole ma siiamaani mitte midagi erilist muusikasuunast õppinud, ei oskaks ma selle kohta niipalju võib-olla kirjutada oma seminaritöö teemal ja ega korraldamis võimalust ei ole "muusikas" ka erilist midagi, midagi sellist, mis mind paeluks ja mis ei oleks ainult "folkvärk". Olgu, ma jätkan spordiga, see on ju ka kultuur ja ma ju võin teha sellega oma seminaritöö.
Aga OH JUUDAS! Mulle pandi puid alla kohe esimesel loengul, mil ma avalikustasin oma seminaritöö teema/mõtted. Siiamaani saan puid alla sellega, muideks!
Kuna Viljandi üldpildis sureb spordist praktiliselt varsti välja, siis oleks vaja siia ka ühte hakkajat spordiinimest! Ma milleg pärast arvan, et see Pärnu Kolledžis õppija, ei tule siia "POMMIAUKU" nagu seda nimetama on hakatud ja Viljandi spordisündmuste huviline eelistaks õppida ka Akadeemias KULTUURIKORRALDUS. Ja teie, kallid Viljandi Kultuuriakadeemia targad, sööte minugi välja ja ajate minema.

Probleem seisneb selles, et hüppas võimalus minna praktikale ühele meeletult vahvale spordisündmuse korralduse meeskonda. Loogiline, et minu kalliskursus minu peale mõtles ja minule kohe mõtles ja andis mulle võimalust. Kõik teavad, et ma seda tahaks. MUIDUGI! Tahan ka näha, kuidas siis see spordisündmuse korraldus käib. Sest Akadeemias sa sa saad seda muusikakorraldust nii palju kui tahad ja jõuad kinni haarata.  Ja kui mina siis jutule lähen, et nonii tahan minna praktikale - öeldakse mulle - ei saa, see ei ole meie teema. Mis ma annan siis selle praktika koha Pärnu Kolledzile ?

Ahnii, tore et sport ei ole kultuur ja kultuurikorraldus hõlmab endast AINULT muusikalist korraldustööd või/ja teatrukunstilist tööd.

Kõik mu loengud baseeruvad suuremalt jaolt TEATRUKUNSTILE, mitte MUUSIKAsuunale. Võtan võimalikult palju vabuaineid endale, seoses muusikaga. (Muusikaajalugu, digitaalne helitöötlus, valguskunst...) ikkagist jääb seda, muusikakorralduse jaoks väheks. Kui kõik loengumaterjalid räägivad kuidas teha edukat turundust näidendile või kuidas rahasi saada oma teatrisündmusele. Olgu, võib-olla on see liiga õel. Aga ikkagist spetsialiseerutakse sinna ja mitte midagi pole teha. Tore on kuulata loenguid, mis ei spetsialiseeru mitte millelegi, vaid räägivad kõigest ülidselt. Siis sa saad ise need kuhugile "KULTUURI" lahterdada ja rakendada. 

aga jah, kindlasti mitte SPORTI, sest see ei ole Kultuuriakadeemia jaoks kultuur ja nemad seda ei aksepteeri.

Heameelega võtaks aja maha ja käiks ainult Filosoofia loengus, sest ma tahaks peale sellist infot siit koolsit kiiremas korras minema saada või lihtsalt minna kaklema kooliga ja lihtsalt raiuda oma sporditeemat edasi. Sest kui mulle ei anta võimalust korralda spordisündmust isegi mitte oma lõputööks, kui õppejõud kritiseerivad minu ettekandeid ja esitlusi sporditeemal või kui mulle pandakse puid alla seminaritöö teema kohta, mis baseerub spordil. Aga mis mina abitu üliõpilane sellisel puhul teha saan. Naeratada ja korraldada kultuuri, ettenähtud kultuuri, mitte seda kultuurivaldkonda, mida ise tahaksin.

Ma ei taha lahkuda akadeemiast, sest see annab võimalust mulle ammendada endasse ka muusikakorraldust, mitte spetsialiseeruda sporti. Ma ei taha septsialiseeruda sporti ega muusikasse. Ma tahan neid mõlemaid enda elus!

Jah, segaduses, vihane ja kurb .. tõmbangi aja maha ja realiseerin enda jaoks otsuseid. Kui Teil on ideid, antke julgelt teada.